Monday, October 24, 2011

Minu esimene kogemus Ecstasyga

Ecstasy suhtes on mul olnud palju eelarvamusi. Keskkooli alguseks oli meil klassikaaslastega välja kujunenud selline tore õlle, kanepi ja pungi/rocki seltskond. 10nda-11nda klassi jooksul aga hakkas osa sellest seltskonnast enam-vähem iga nädalavahetus ööklubides käima ning ecstasyt, harvemini ka amfetamiini tarbima. Kusjuures, see jaotus ei olnud päris juhuslik, vaid minu tolleaegse pealiskaudse vaatluse järgi hakkasid klubides käima just need konformistlikumad ja igavamad tüübid - sealhulgas ka paar edaspidi kuldmedaliga lõpetanud õpetajatele pugevat tüdrukut. Mina ja veel mõned jäime oma elustiili- ja muusikamaitse tõttu kõrvale. Niisiis, tekkis tunne, et ecstasy justkui lõhkus meie kamba. Juhtusin viibima nendega paaril ühisel peol ja see jutt, mida nad ecstasy mõju all rääkisid, liigitus minu meelest umbes samasse kategooriasse, mis 14-aastaste "uu, ma olen nii purjus". (Hüppelauateooria fännide õrritamiseks olgu öeldud, et praegu, 6 aastat hiljem enamik sellest seltskonnast ei tarbi üldse mingeid illegaalseid aineid, aint paar tükki suitsetavad aeg-ajalt kanepit.)

Ühesõnaga, mul oli ecstasyst ettekujutus kui sellisest club Hollywoodi alakate droogist.

Nädal tagasi korraldasime pruudikesega tema sünnipäevapeo, mis kukkus väga toredasti välja, sest purjus ei olnud mitte keegi, kuna kõik olid tervituskanepiküpsist söönud. Oli ka minu küpsis parasjagu päris tugevat mõju avaldamas, kui üks sõber soovitas mul teha ecstasyt. Alguses veidi pelgasin, kuna kanep mõjus juba üsna tugevasti ja mul oli ettekujutus, et kui ma ecstasyt teen läheb kõik väga segaseks ja kontrollimatuks - seetõttu sõin esialgu ainult pool tabletti. Istusin maha, sõber soovitas teise poole ka ära teha ja kuna temal oli selle asjaga rohkem kogemust, usaldasin teda ja sõin teise poole ka.

Esimene asi, mida ma tähele panin oli, et kerge väsimus ja hägusus, mis peale kanepiküpsisetripi tippu tavaliselt hakkavad tasapisi tekkima, olid nagu peoga pühitud. Teine asi oli see, et ma tundsin ennast korraga täiesti selge ja kainena, samas kõik need huvitavad mõtted ja see maailmataju, mille ma kanepi abil olin omandanud jäid täiel määral alles. Mõnes mõttes tundus justkui ecstasy oleks mulle andnud mingisuguse sellise energiaboosti, et need huvitavad mõtted, mis kanepis olles tunduvad mõnikord üsna raskesti hallatavad, näisid tänu ecstasyle nagu kõige lihtsamad ja loomulikumad asjad. Nüüd ma saan aru, et see ongi see, kuhu ma üritan kunagi jõuda - olla tark ja näha maailma kirkana, samas omades selget meelt.

Ecstasy suurim kasu minu jaoks oligi see, et ma tundsin korraks ära selle õige seisundi, kuhupoole tahan liikuda, ning edaspidi oskan ehk ka kainena seda ära tunda või esile kutsuda, kui asjaolud on soodsad.

Muidugi oli ka niisama tore ja energiline olla. Käisin ringi, suhtlesin inimestega, mängisin natuke parmupilli, algatasin õhupallitantsu jne.

Suurim üllatus oli, et ecstasy ei olnud üldse nii intensiivne nagu ma olin arvanud. Ei ütleks, et ecstasyt tehes mu maailmataju muutus suuremal määral, kui kanepit suitsetades. Mõnes mõttes võiks ecstasyt võrrelda alkoholiga nagu sellele viitas ka anonüümne kogemusejagaja ühes mu vanemas postituses. Samuti üllatas see, et mingisugust ecstasypohmelli minul ei tekkinud - tõenäoliselt aitas kaasa ka kanepiküpsis, mis seadis mu õigesse seisundisse ecstasytripi alguseks ja mõjus ka pärast ecstasy keemilise mõju lõppemist veel kuni magamaminekuni kell 6 hommikul. Järgmisel päeval ärkasin kell 11, et minna maailmarevolutsioonile Vabaduse väljakule (15. okt) ja tundsin end terve päeva selgemana kui tavaliselt.

Ühesõnaga, minule oli sellest tripist igatahes kasu. Samas, võib-olla mul ka vedas natuke.

Kindlasti on võimalik ecstasyt tarbida ka nii, et sellest on rohkem kahju kui kasu. Samuti ei ole ma kindel, kas ma seda kunagi veel tarbin, kuna kui see harjumuseks peaks saama, siis oleks ta põhimõtteliselt sama mis alkohol, lisaks veel selle ohuga, et kui liiga tihti tarbida, võib ajukeemias dopamiini tasemega midagi paigast minna. Mis MDMA täpselt inimesega teeb, ei tea veel ka teadlased, aga statistiliste andmete järgi võib öelda, et kroonilistel tarvitajatel esineb tihedamini stressi või depressiooni, kui mittetarvitajatel. Kui keegi kaalub kunagi ecstasy tarbimist, soovitan kindlasti uurida ohtude kohta, mis võivad kaasneda.